SIIT LEIAD ÜHISLAULUD PUBLIKUGA JA SOLISTIDEGA
LAULGE JULGELT KAASA!
Saaremaa valss
R. Valgre / D Vaarandi
Seal laupäevaõhtuselt lõhnavad kased,
kui nendesse vajutad hõõguva näo,
ja pühapäev hinges sind uskuda laseb,
et õnne vaid kauguses kukuvad käod.
Refr. Oh, keeruta, lennuta, linalakk-neidu,
kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb!
:,: Ei sellist küll maailmas kusagil leidu
kui Saaremaa heinamaal juunikuu ööl. :,:
2. Ning hämaras toomepuu lumena valev
on sinule hõiskavaid ööbikuid täis.
Miks muidu su huuled ja õhetav pale
nii õunapuu õiele sarnane näib!
Refr. Oh, keeruta, lennuta …
3. Oi, Saaremaa niitude kastesed süled,
öövaikuses lauludest helisev nurm!
On pilvedest helendav taevas su üle
ja kirgliku suudluse esmane hurm.
Refr. Oh, keeruta, lennuta …
4. Just sellisel heinamaal peamegi pidu,
kus hämarik koidule ulatab käe.
On kõikide mõtteid ja toiminguid sidund
see tööde- ning rõõmudeküllane päev.
Refr. Oh, keeruta, kudruta kavalat juttu,
kuldtärniga nooruke sõjamees sa.
:,: Me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu,
et linalakk-neidu sa püüda ei saa. :,:
Eestlane olen ja eestlaseks jään
A. Mattiisen / J. Leesment
Tuhat korda kas või alata,
tuhat aastat tõusu, mitte luigelend.
Oma rahvust maha salata
sama ränk on nagu orjaks müüa end.
Refr. Eestlane olen ja eestlaseks jään,
kui mind eestlaseks loodi.
Eestlane olla on uhke ja hää
vabalt vaarisa moodi.
Jah, just nõnda, vabalt vaarisa moodi.
2. Tuhat kõuehäälset küsijat:
Vaba meri. Põlistalud. Püha muld.
Tuhat korda tuhat püsijat
kõige kiuste elus hoiab püha tuld.
Refr. Eestlane olen ja eestlaseks jään,
kui mind eestlaseks loodi.
Eestlane olla on uhke ja hää
vabalt vaarisa moodi.
Jah, just nõnda, vabalt vaarisa moodi.
Nende mehiste meeste moodi.
3. salm üminal
Refr. Eestlane olen ja eestlaseks jään,
kui mind eestlaseks loodi.
Eestlane olla on uhke ja hää
vabalt vaarisa moodi.
Jah, just nõnda, vabalt vaarisa moodi.
Nende mehiste meeste moodi. :,:
Popurrii A. Uustulndi lauludest
A. Uustulndi tekst ja viis
Mu kodu on merede süles,
kus rahutud lahed ja väin.
Hall taevas tast nukralt on üle,
Kuid laine siin kõrgele käib.
Ja alati tagasi igatsen ma
ükskõik palju rändan või käin.
Ma tean, et mind ootab siin karine rand,
mu rahutud lahed ja väin.
Kask tukkus metsa veeres. Tema kõrval
on õitevaipa suikund vana saar.
Seal nende all sind nägin esmakordselt,
sest ajast jälgib mind su silmapaar.
On silmi siniseid, on merekarva,
on musti mandleid, pruune, säravaid.
Kuid selliseid, kui sinul haruharva,
ei terves ilmas rohkem pole neid.
Kes ei tunneks madrus sinijakki,
kes ei teaks ta lustilikku meelt?
Kes ei oleks kuulnud sinijakki
kõnelemas mitut võõrast keelt?
Ou jaa… so, soo, ollrait, legoo,
oi pärgel, donner vetter. Hallou, so, soo,
oll rait, le goo,
äi änam tea ta mette, netu ohoo!
Öö saabund sadama üle,
laiutab lahtede suus.
Tähtede helkivas süles
naeratab kullane kuu.
Tean, et mu tüdruk, sa magad,
tean, et sind suigutab tuul.
Sinust mu akende taga
jutustab kahvatu kuu.
Tüdruk, armastan päikest ja tuuli,
tüdruk, sinust ma unistan vaid.
:,: Oi, neid kirsina punavaid huuli,
tüdruk, ütle mul kust sa need said?:,:
On “Volga” uhke kaunitar
ja “Moskvitš” baleriin.
Ja “Tšaika” päris linnadaam,
nii uhke limusiin.
Mul meeldib aga talulaps,
ta mulle armsaks sai.
Tal sale piht ja kerge rüht,
tal nimeks “Gaz-Ai-Ai”.
:,: Kõik saarlased on teda näind,
ta Saaremaa on läbi käind.
Ka Sõrvesääres sõitis ta ja
läbi laia Muhumaa.:,: